Vaike Pommer
RMK Konsultatsiooniosakond

Eelmise aasta Metsaalmanahhis muretses pärandkultuuri nn maaletooja Lembitu Tarang paigalseisu ja ametkondade inertsuse pärast metsandusliku pärandkultuuri talletamisel. Täna tahaks siiski uskuda, et jää on liikuma hakanud ja seda ehk juba pöördumatult.

Alustaks siiski Lembitu Tarangut tsiteerides:
”Eesti territooriumist on enam kui 50% kaetud metsaga, mis tähendab, et kultuuri jälg kümnete põlvkondade elust ja tegevusest on peidus metsas, kus ta on siiani inventeerimata/identifitseerimata, selle tähtsus rahva jaoks teadvustamata ja ta on kaitsmata nii teadliku kui peamiselt hoopis teadmatusest tuleneva hävitamise suhtes.

Viimastel aastakümnetel on suure tähelepanu osaliseks saanud pärandkooslused, kuna bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ja taastamise vajadus on globaalne probleem. Pärandkooslus ise on aga osa pärandmaastikust, mis võib olla ümbritsetud kiviaedadega, liigendatud puistutega, kus ei puudu muud inimtegevuse märgid nagu karjateed, talveteed, taluarhitektuur. Pärandmaastikud on kahekordselt hinnalised, sest neil on nii bioloogiline kui kultuuriline väärtus. See viimane ei pruugi alati olla küll globaalse tähtsusega, kuid seda suurem on tema rahvuskultuuriline tähendus.”

Metoodiliselt on metsandusliku pärandkultuuriga tegeldud fanaatikute eestvedamisel siiani projekti vormis: Lembitu Tarangu ja Rein Kaljuvee initsiatiivil ning rea nõuandjate kaasamisel on väljatöötatud pärandkultuuri objektide tüübistik ja inventeerimise metoodika. Et inventuuri andmed saaksid kõigile andmebaasides kättesaadavaks ja kasutatavaks, on digitaliseerimisega tegelenud Koit Latik ja Jürgen Kusmin. Metoodika toimimist testis endise Läänemaa Velise valla aladel Jürgen Kusmin. Tulemusena valmis Toivo Meikari juhendamisel Jürgeni kõrgkooli metsanduse eriala lõputöö. Triin Neljandik tegi oma lõputöö teemal ”Pärandkultuur Kirikuküla maastikul.” Keskkonnainvesteeringute Keskuse rahastamisel on tänaseks pilootprojektidena täies ulatuses inventeeritud Lääne maakonna Risti, Nissi ja Kullamaa vald, Lihula valla Kirikuküla küla ning Rapla maakonna Märjamaa valla loode- ja lõunaosa .

Pilootinventuuri andmetel asuvad ligi pooled metsandusliku pärandkultuuri objektid erametsas, riigi metsamaal leidub neid vaid viiendik. Põllumaadel paiknevad pärandkultuuri objektid on maaparanduse käigus valdavalt hävinud. Pärandkultuuri inventuuri läbiviimine ja -objektide kaitstus ei saa sõltuda omandivormist. Kasvõi ainult põhiseaduse kohaselt peab Eesti riik tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Seadusandlikust poolest viitab pärandkultuuri tähtsusele ka Keskkonnamõjude hindamise seadus, mis sätestab nõude arvestada keskkonnamõjude hindamisel edaspidi ka mõjudega kultuuripärandile. Seadust on aga problemaatiline tulemuslikult rakendada või sõltub selle rakendamine suuresti hindaja suvast, kui me ei ole oma kultuuripärandit inventeerinud või arvele võtnud.

2005. aasta sügisel alustati INTERREG IIIa raames eurorahadega pärandkultuuri inventeerimise ettevalmistamist kolmes maakonnas: Harjumaa, Läänemaa ja Raplamaa. Projekti nimeks sai ”Metsandusliku pärandkultuuri kaitse ja rakendamine.”

Metsanduslik ei tähenda kindlasti mitte kitsalt metsandusliku tegevusega seotud pärandkultuuri, vaid eelkõige metsamaal paiknevat pärandkultuuri. Aga ka metsamaa piiri tuleb inventuuri läbiviijatel käsitleda ikka perspektiivitundega st tänane söötis põllumaa on homme võsa ja ülehomme juba mets. Ja „pärandkultuuri kaitse” projekti pealkirjas ei tähenda „kaitse vs rünnak, oht”, vaid ikka seda, et iga metsaomanik teaks ja tunneks oma metsa ka kultuuripärandist lähtudes ja oskaks metsa majandamisel neid väärtusi hoida ja huvi korral teistelegi näidata. Maakonnad valiti aga omavalitsuste koostöövalmiduse ja inventuuriks valmisoleku järgi.

Projektipartneriteks on RMK, Keskkonnaministeerium ja Soome Metsamajanduse Arenduskeskus Tapio. Vastavalt rahastamisotsusele Eesti poole kuludest 75% EL struktuurifondidest, 10% Siseministeeriumi, 7,5% Keskkonnaministeeriumi, 7,5% RMK rahadega ja Soome poole kulud 50% ulatuses EL rahadega. Projekti juhtpartner on RMK.

Tegevust alustati juba septembris, mil projektirahadega anti välja Akadeemilise Metsaseltsi Toimetiste kordustrükk „Pärandkultuur Eesti metsades”. See oli väga oluline abimaterjal oktoobris Harjumaal, Läänemaal ja Raplamaal toimunud teabepäevadest osavõtjaile ja kõigile metsandusliku pärandkultuuri huvilistele. Teavituskampaania eesmärgiks oli seatud:
- avalikkuse ja metsaomanike teavitamine pärandkultuuri mõistest, tähendusest ja tähtsusest;
- avalikkuse ja metsaomanike informeerimine euroraha toel käivitatavast projektist;
- huviliste leidmine pärandkultuuri inventuuri läbiviimiseks.

Teabepäevad täitsid oma eesmärgi ja me leidsime piisava hulga inimesi, kes olid peale koolitust valmis hakkama pärandkultuuri inventeerijaina tööle. Neile korraldati detsembris kahepäevane teoreetiline koolitus. Õpetati, mis on pärandkultuur, miks me seda tundma ja teadma peaks ning kuidas inventeerija oma tööd metoodiliselt peaks tegema. Kahepäevane praktiline õppus looduses viidi läbi vahetult enne välitööde algust aprillis. Inventeerijate valikul ei olnud vanuselisi ja soolisi piiranguid. Küll aga eelistati elamist või töötamist inventeeritaval alal. Peale koolitusi jäi valikusõelale 22 inventeerijat.

Jaanuarist maini toimus inventeerijate tõsine eeltöö arhiivides, kirjandusega, kaartide, interneti jms abil, mis oli ettealmistumine kevadisteks välitöödeks juba konkreetsest vallas. Kui kõigi pärandkultuurihuvilisteni pole projektiinfo veel jõudnud ja on kindel soov ning tahtmine inventuurile kaasa aidata, siis olete kõik teretulnud. Lihtsam suhtlemisviis on läbi oma valla erametsanduse spetsialisti või pärandkultuuri inventeerija. 2006. aasta lõpuks on inventeeritud 26 valda.

Selle aasta augustis esitati projekti vahearuanne ja projektitegevust kontrolliti Interreg IIIa sekretariaadi poolt. Meiega jäädi rahule. Projekt kestab ja tööd jätkuvad ka 2007. aastal. Paralleelselt inventuuriga käib töö avalikult kasutatavate andmebaaside juurde pärandkultuuri alamregistri loomisega, andmete ristkasutuse väljatöötamise, metsaomanike uuringu ja koolitamisega, inventuuri trükiste ettevalmistamisega ja uute rahastamisvõimaluste otsimisega, et laieneda inventuuriga ka teistesse maakondadesse. Projekti on Mart Külviku poolt tutvustatud Firenzes metsandusliku pärandkultuuri alasel rahvusvahelisel sümpoosionil ja Jürgen Kusmini poolt Brasiilias metsandustudengite sümpoosionil. Metsandusliku pärandkultuuri problemaatika on pakutud üheks teemaks ka 2007 Balti Metsaseltside Konverentsile.

Miks siis RMK seda projekti juhib? Kas RMK-l on kohustus tegelda pärandkultuuri või ainult metsandusliku pärandkultuuriga? Kas on piisav, kui sellega tegelda vaid riigimetsas? Kas metsanduslike pärandkultuuriobjektide märkamine, tundmine ja hoidmine peaks kuuluma metsanduse hea tava ja metsandusliku harituse juurde? Need on teemad, mille üle RMK-s mitte ainult ei arutleta, vaid tegutsetakse.

Riigimetsas on pärandkultuuri inventeerimine olnud esialgselt puhkemajanduse osakonna initsiatiiv. 2005. aastal viidi läbi pärandkultuuri inventuur Nõva puhkealal. Kuna tegemist oli eelkõige riigimetsaga seotud objektide inventuuriga, pöörati vähem tähelepanu vanadele talukohtadele ja sellega seotule. Nõval leiti ligi neljalt tuhandelt hektarilt leiti 53 pärandkultuuriobjekti.

RMK arengukavas on eesmärkidena toodud:
1. Tõsta järkuvalt inimeste metsanduslikku ja keskkonnakaitselist haritust;
2. RMK töötajad on kompetentsed metsa puudutavates keskkonnaküsimustes, tegutsevad metsakeskkonda säästes ja propageerivad aktiivselt metsa keskkonnaväärtusi;
3. RMK-s töötab kompetentne ja kõrge kvalifikatsiooniga töötajaskond.

Seda loetelu võiks päris mitme punktiga jätkata. Metsamajanduse osakonna poolt otsustati nende eesmärkide saavutamiseks koondada metsameeste teadmised, mõte ja jõud ning kõigepealt viia läbi pärandkultuuri objektide kaardistamine. Praegu teadaolevad pärandkultuuri objektid sisestatakse andmebaasi RITA hiljemalt 31.10.2006. Teadaolevad või igapäevatöö käigus leitavad objektid sisestatakse jooksvalt andmebaasi juurde vastavalt kinnitatud juhendile ning põhitüübistikule. Selle tulemusena tekib andmestik, mis on heaks eelvalikuks ja lähtematerjaliks inventeerijaile, aga mida saab kasutada metsas tegevuste planeerimisel.

Kultuuripärandi hoidmiseks ei piisa ainult inventeerimisest ja andmebaaside loomisest. Lisaks on oluliselt vaja tõsta metsaomanike pärandkultuurialast teadlikkust - korraldada teabepäevi metsaomanikele, koolitada pärandkultuuri inventeerijaid, tutvustada Põhjamaade kogemust pärandkultuuri eksponeerimisel ja edukal kasutamisel loodusturismis, tähtsustada omanikukaitset looduskaitse-, muinsus- ja pärandkultuuri objektide säilitamisel.

Veelgi olulisem on eri ametkondade vaheline koostöö. RMK osaleb Eesti Rohelise Liikumise algatusel kokkukutsutud ümarlaual, kus Kultuuriministeeriumi initsiatiivil töötatakse välja looduslike pühapaikade riiklikku programmi-arengukava. 2007 on ettevalmistusperiood, mil koostatakse arengukava, vaadatakse üle metoodikad ja olemasolevad andmed.