Vaike Pommer
RMK Konsultatsiooniosakond

Interreg IIIA on Euroopa Liidu (EL) piireületava koostöö programm, kus soositud koostööpiirkondadeks on Lõuna-Soome ja Põhja-Eesti. Meie „Metsandusliku pärandkultuuri kaitse ja rakendamine” projekti FIMOS 111929 eesmärk on metsaomandist sõltumata inventeerida metsanduslik pärandkultuur Harjumaal, Läänemaal ja Raplamaal.

Koos RMK-ga osalevad projektis Keskkonnaministeerium ja Soome poolse projektipartnerina Metsamajanduse Arenduskeskus Tapio. Projekti tegevustega alustati juba mullu septembris. Oktoobris toimusid teabepäevad Harjumaal, Läänemaal ja Raplamaal kõigile metsandusliku pärandkultuuri huvilistele.

Sellele järgnes huviliste otsimine pärandkultuuri inventuuri läbiviimiseks. Neile korraldati detsembris esimene koolitus, kus õpiti, mis on pärandkultuur, miks me peaksime seda tundma ja teadma ning kuidas inventeerija oma tööd tegema peab. Koolituse lõpul tehti valik ja värvati 22 inventeerijat.

Töö algas arhiivides

I kvartal möödus inventeerijail arhiivides, muuseumides ja kaartidega töötades ning selle info põhjal pärandkultuuri objektide eelvalikuid tehes. Aprillis toimus inventeerijaile praktiline õppus looduses.

Algas see kameraaltööde materjalide üleandmise ja kaitsmisega. Lisaks mahtus esimese õhtu programmi veel tutvumine Oidremaa mõisaga. Teise päeva hommikul alustati Urmas Vahuri juhendamisel tutvumist Kurese külaga. See on arhailine küla Pärnu maakonna loodeosas Soontaga linnuse vastas soo servas. Küla on tõenäoliselt tekkinud juba varasel ja vanemal rauaajal ning säilitanud tänaseni sumbküla ilme. Küla külje all on muistsete põldude jäänuseid – madalaid pealt kamardunud põllukivihunnikuid. Mõnevõrra hilisema päritoluga on kiviaedadega jagatud põllulapid.

Pärandkultuuri liigilisus ja kontsentratsioon Kuresel on suur. Peale lõunapausi tuli inventeerijail asuda iseseisvale tööle. See tähendas, et kaardi info põhjal tuli hinnata objektide esinemise võimalikkust, leida üles vähemalt 6 objekti, täpsustada asukoht ja täita iga objekti kohta inventeerimisleht. Kuna kõik tegid tõsist tööd ja tähelepanu hajus vaid nastikute pulmamängude imetlemiseks ja jäädvustamiseks, otsustati osalejaid premeerida õhtuse väljasõiduga.

Endiste Kurese ja Vastupää (Vastaba) küla vahekohal on järsaku kõrgeim koht Salumägi (38 m, nimetatud ka Koera- ja Taaramäeks). Pärimuse kohaselt on sellelt kohalt alanud siksakiline salatee üle soo Soontaga linnusele. Inventeerijad said siin tutvuda RMK poolt korrastatud ja eksponeeritud lubjapõletusahjuga ning vanade kõrgusmärkidega.

Inventeerijate tööd hinnati

Järgmiseks hommikuks oli Jürgen Kusmin ära hinnanud inventeerijate iseseisva töö tulemused ja tegi need teatavaks. Iga algus on raske – ka iseseisev inventeerija töö. Seepärast kasutati hommikust aega küsimustele vastamiseks ning Lembitu Tarangu, Rein Kaljuvee ja Jürgen Kusmini inventeerijakogemuste jagamiseks.

Edasi suunduti Soontagana maalinna (10.–12. saj), mille vanimad ehitised võivad pärineda juba 7. ja 8. sajandist. Algselt oli linnus ehitatud kaitseks skandinaavlaste vastu. Linnus eksisteeris kui kaitseja pelgupaik kuni 1225. aastani. Ta paikneb suure Kärje ehk Avaste soo lõunapoolses osas. Alates 1981. aastast on siin 4200 ha suurune Avaste sookaitseala. Täna on maalinnas 13-meetrine vaatetorn, soos looklev laudtee ning lõkke ja laagriplats.

Koolituspäevadest kokkuvõtteid tehes leiti, et ollakse pärandkultuuri inventuuri välitöödeks valmis. Juuni algul räägitakse projektist Firenzes rahvusvahelisel metsandusliku pärandkultuuri sümpoosionil, augustis tutvuvad projekti käiguga Interreg IIIa sekretariaadi ja projekti juhtrühma esindajad. Brasiilias ja Argentiinas toimuval metsaüliõpilaste foorumil tutvustab projekti ja RMK pärandkultuurialast tegevust Jürgen Kusmin.