| Pärandkultuur |
| Teisipäev, 23 November 2010 19:01 |
Pärandkultuuri objektide hoid on Eesti järjest enam populaarsust võitmas. Meie esivanemate tegevuse märkide looduses leidmine, mõtestamine ja võimalusel ka eksponeerimine teistele huvilistele lisab väärtust maale ja väärikust omanikule.2007. aastal valmis Interreg IIIA programmi toel ja RMK eestvedamisel koostööprojektis "Metsandusliku pärandlultuuri tähtsustamine loodustutrismis ühe tegevusena ka "Väike pärandkultuuri käsiraamat". Lihtsas keeles teos annab ülevaate võimalikest objektitüüpidest, lisatud on soovitused andmeallikate leidmiseks ning objektide hoolduseks ja eksponeerimiseks. Raamat on tasuta jagatud ka kõigile rahvaraamatukogudele. 2009. aastal ilmus raamatu kordustrükk, mida rahastati Eesti-Läti programmi projektist „Pärandkultuuri väärtused ühise keskkonna- ja kultuuriruumi osaks“ ning RMK kui projekti juhtpartneri poolt.
Eestlaste ja lätlaste ühisjõul kaardistati ligi 20 000 pärandkultuuri objekti RMK: Kaks aastat kestnud ning ligi miljon eurot maksma läinud mahuka koosprojekti tulemusena on Eesti ja Läti riigimetsade haldajad piirialadel kaardistanud ligi 20 000 pärandkultuuri objekti. Homme Tartus toimuval seminaril tehakse koostööst kokkuvõtteid ning esitletakse Tartu- ja Põlvamaa pärandkultuuri tutvustavaid kogumikke. RMK on pärandkultuuriga tegelenud alates 2005. aastat, selle aja jooksul on 12 Eesti maakonnas kaardistanud 28 700 mälestusväärset talukohta, kiviaeda, vana metsateed, mälestuskivi, hiiepuud jm eelmiste põlvkondade tegutsemisjälge maastikul. 2009. aastal kaasati oma tegevusse ka lõunanaabrid ning üheskoos Läti riigimetsa haldaja ja Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala administratsiooniga asuti kaardistama Lõuna-Eesti maakondade ja Läti põhjapoolsete regioonide pärandkultuuri, et seda edaspidi paremini teadvustada ja hoida ning eksponeerida ka looduspuhkuse pakkumisel. Projekti maht ulatus 1 miljoni euroni, 85% sellest rahastas Euroopa Regionaalarengu Koostööfond. Projekti juhtpartner ja kaasrahastaja oli RMK. Ulatusliku ühistöö käigus on kaardistatud enam kui 9100 pärandkultuuri objekti Eestis (Põlva-, Tartu-, Valga- ja Võrumaal) ja üle 10 800 objekti Lätis (Valka, Valmiera, Alūksne and Limbaži piirkonnas). Eestis on selle käigus: Koos kevade algusega lisandusid kaardistatud objektide andmed ka avalikult kasutatavasse Maa-ameti geoportaali http://xgis.maaamet.ee ja nii saab iga huviline loodusretke planeerides või oma kodukoha ajaloo kohta uurides saada aimu ka seal asuvast pärandkultuurist. RMK tegeleb pärandkultuuri inventeerimisega, sest see on oluline osa meie kultuurist, tükike rahvuslikust identiteedist. Eesmärgiks on kaardistada kogu Eesti pärandkultuur, sõltumata selle maa- ja omandivormist. Eelkõige keskendutakse looduses leiduvatele kultuurimärkidele, linnad ja asulad jäävad RMK fookusest välja. Pärandkultuuri kaardistamises saab kaasa lüüa igaüks, kes teab mõnda objekti, mis väärib oma ajaloo tõttu tähelepanu. Vastav vorm tuleb ära täita RMK kodulehel pärandkultuuri teemalehel. Maa-ametis valmis pärandkultuuri kaardirakendus Väljaande Eesti Mets leiab Eesti Rahvusraamatukogu digiarhiivi DIGAR aadressilt: http://digar.nlib.ee/otsing/avaleht?pid=nlib-digar:50724 Ajakirjade leidmiseks on ka teine tee: sisestada aadressireale digar.nlib.ee. Valida märksõnaloend ja sisestada otsingulahtrisse ajakirja nimi. Sisestada võib ka ainult osa ajakirja nimest, sel juhul tuleb lisada *. Otsingu lahtri all on lisaaken, kuhu pandud linnuke võimaldab leida märksõnu otse teksti seest. RMK aitab Soome (Tapio ja TTS) partneritel kohandada Eestis kasutatavat metoodikat ja teha ettevalmistusi ulatuslikumaks inventeerimiseks Soomes. Lisaks sellele toimuvad ühised koolitused metsaomanikele ja praktikagruppide vahetamine. Pärandkultuuri tutvustavad bukletid |












